Seeniorid pidutsesid maa ja vee piiril

Kui tavaliselt kipuvad memme-taadi peod olema sellised sündmused, kus esinejad ise on ka publiku eest, siis 2012. aasta 4. augustil Peipsi-äärses Kasepää vallas Tihedal peetud Jõgevamaa memme-taadi suvepidu „Maa ja vesi” tõestas, et seeniortantsijate pidu annab ka nii korraldada, et rahvas seda vaatama tulla tahab. Pealkirja sai pidu toimumiskoha järgi: Tiheda peoplats asub just maa ja vee piiril.

 

Jõgevamaa memme-taadi suvepidu hakati seekord ette valmistama nagu „suurt” laulu- ja tantsupidu: repertuaari said lauljad, tantsijad ja pillimängijad kätte juba eelmisel sügisel, juhendajatele korraldati repertuaari tutvustavaid õppepäevi ja tantsijatele piirkondlikke eelproove. Selline ettevalmistus võimaldas peol esitada väljakuseades ühistantse ning kujundada kogu peost tervikliku lavastuse. Mitmel varasemal memme-taadi peol on tantsurühmad lihtsalt igaüks oma tantse tantsinud, sest napp ettevalmistus pole rohkemat võimaldanud.

Pidu algas rongkäiguga Raja kultuurimajast Tiheda peoplatsile. Peo kava sidusid ühtseks tervikuks Memme (Airi Rütter) ja Taadi (Hillar Laane) vahetekstid. Mõne tantsuga tehti kummardus ka muistsetele piirkondadele, nagu Vaiga, Soopoolitse ja Mõhu, mis paiknesid vastavalt Jõgeva, Mustvee ja Põltsamaa ümbruses. Lisaks kolmeteistkümnele Jõgevamaa memmede tantsurühmale lõid peol kaasa Mõniste rahvamaja tantsurühm Võrumaalt ning Pelgulinna rahvamaja segarühm Kelmiküla Tallinnast. Ka laulu- ja rahvapillikollektiivide hulgas oli külalisi väljastpoolt maakonda. Ühtekokku oli pidulisi neljasaja ringis ning kõik nad ei kuulunud sugugi seenioride kategooriasse. Rahvapillimängijate ridu täiendasid näiteks tõhusalt Jõgeva muusikakooli rahvamuusikaansambli Tuustar noored.

Kui enne pidu oli nii mõnigi kartnud, et soliidses eas tantsijatele-lauljatele võib pikk proovi- ja peopäev liialt kurnavalt mõjuda, siis peopäeva õhtuks selgus, et kõik kartused olid olnud asjatud. Et memme-taadi suvepeoga ühel päeval peeti Kasepääl ka traditsioonilist Kalevipoja kala- ja veefestivali, siis oli sealkandis liikvel päris palju kaugemalt tulnud rahvast. Paljud neist jäid juba päevaste proovide ajal seeniortantsijate tegemisi jälgima ning õhtusel peolgi polnud publikust puudust. Ka kohalikult rahvalt said korraldajad pärast pidu väga positiivset tagasisidet.

Peo stsenarist ja lavastaja oli Jõgeva kultuurikeskuse juhataja ja folklooriseltsi Jõgevahe Pere eestvedaja Airi Rütter, üldjuht Kasepää valla kultuuritöötaja Terje Paalits ja korraldustoimkonna juht maakonna rahvakultuurispetsialist Pille Tutt. Korraldustoimkonnas lõid aktiivselt kaasa ka Omedu külaseltsi liikmed ning peo kordaminekule aitas suuresti kaasa sama seltsi poolt Leader-programmist taotletud toetus. 13 878 eurot projektiraha kulus lavastaja ja kunstniku töö tasustamiseks, reklaami avaldamiseks ajalehes, plakatite trükkimiseks, 6 x 12 m peotelgi ja osalejatele mõeldud käepaelte ostmiseks, peo helitehnilise ja muusikalise teenindamise ning osalejate transpordi ja toitlustamise eest tasumiseks ja välikäimlate rentimiseks. Ühel või teisel viisil toetasid peo korraldamist ka Kasepää vallavalitsus, Jõgeva maavalitsus ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liit.