Bänner
Bänner
Bänner


Koostöökoja põhikiri

Jõgevamaa Koostöökoda

PÕHIKIRI

Kinnitatud 25.10.2011, muudetud 01.10.2013

 

 

1. Üldsätted

1.1. Mittetulundusühingu ametlik nimetus on Jõgevamaa Koostöökoda (edaspidi  Ühing).

1.2. Ühingu  asukoht on: Pargi 3, Jõgeva, 48306.

1.3. Ühingu tegevus hõlmab Pajusi valla, Puurmani valla, Põltsamaa valla, Jõgeva valla, Palamuse valla, Tabivere valla, Pala valla, Saare valla, Kasepää valla, Torma valla ja Mustvee linna territooriumi.

1.4. Ühing on asutatud 01. märts 2006.a. määramata ajaks.

1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline mittetulunduslik isik ja omab Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud õigus- ja teovõimet.

1.6. Ühing võib oma nimel omandada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi, olla hagejaks või kostjaks kohtus, tal on oma vara ja iseseisev bilanss.

1.7. Ühing valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara: tal on õigus osta, müüa, koormata piiratud asjaõigusega, kinkida, anda üürile, vahetada või maha kanda amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendeid.

2. Ühingu eesmärk

2.1. Ühingu kui juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtliku ühenduse põhieesmärk on kohaliku elu arendamisele, maaelu ja külade säilimisele, taaselustamisele, harmoonilisele ja säästvale arengule kaasaaitamine, sealhulgas maamajanduse, kohaliku ettevõtluse ja tööhõive üldiste eelduste arendamine ning tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine.

2.2. Tegevuse eesmärgid on:

2.2.1. kohalikele toodetele lisaväärtuse andmine, turgudele ligipääsu avardamine läbi kollektiivse tegevuse, uute piirkondlikust eripärast lähtuvate toodete ja teenuste väljatöötamine;

2.2.2. maapiirkondades töökohtade loomine ning alternatiivpõllumajandusele kaasaaitamine;

2.2.3. elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine;

2.2.4. loodus-ja kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmine;

2.2.5. loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine;

2.2.6. sotsiaalsete riskide vähendamine ja rehabilitatsioon;

2.2.7. seoste leidmine ja koostöö algatamine erinevate majandussektorite vahel;

2.2.8. Eesti Euroopa Liidu liikmelisusega kaasnevate võimaluste selgitamine;

2.2.9. omaalgatuslike tegevuste toetamine ja koostöö arendamine erinevate valdkondade vahel;

2.2.10. konkurentsivõime toetamine uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega.

2.3. Eesmärkide saavutamiseks Ühing:

2.3.1. esindab oma liikmeid riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;

2.3.2. täidab liikmesorganisatsioonide vastastikust abistamist ja omavahelist koostööd korraldavat funktsiooni;

2.3.3. arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja piirkondade, samuti organisatsioonide, liikumiste ja ettevõtetega;

2.3.4. valmistab, tellib, ostab, müüb ja vahetab teavet, sh kirjalikke õppe- ja teabematerjale;

2.3.5. viib läbi koolitusi, seminare, konverentse ning toetab õpiringide ja arengurühmade tegevust;

2.3.6. pakub tehnilist abi tegevuspiirkonnas tehtavatele uuringutele;

2.3.7. nõustab omavalitsusi, ettevõtjaid ja kodanikeühendusi investeerimisvajaduste ja -prioriteetide osas;

2.3.8. korraldab konkursse projektiideede leidmiseks;

2.3.9. nõustab liikmeid ja mitteliikmeid projektide koostamise ja läbiviimise osas;

2.3.10. taotleb raha põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

2.3.11. korraldab piirkonna tegevusprojektide nõustamist, hindamist ja edastab taotleja poolt nõuetekohaselt esitatud projektide nimekirja rahastamiseks Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Ametile (PRIA) ning vajadusel teostab järelevalvet.

2.3.12. viia läbi tulundusüritusi seadusega sätestatud ulatuses;

2.3.13. võtab tööle palgalisi töötajaid.

3. Liikmed

3.1. Ühingu asutajaliikmeteks on asutamislepingu sõlminud isikud, kes võtsid vastu käesoleva põhikirja. Ühingu liikmeteks võivad olla juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Uute liikmete vastuvõtmisel lähtutakse põhimõttest, et iga liituva omavalitsuse kohta peab ühingu liikmeteks kaasama ka (vähemalt) ühe tema territooriumil tegutseva ettevõtja ja ühe mittetulundussektori esindaja. Ühingu liikmete nimekiri on avalikustatud ühingu veebilehel.

3.2 Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks

3.3. Ühingusse astumiseks peab soovija esitama avalduse juhatuse nimele. Avalduses tuleb ära märkida:

3.3.1. liikme registrikood ja registreerimisaadress;

3.3.2. liikme tegutsemiskoha aadress;

3.3.3. liikme esindaja nimi ja kontaktandmeid.

3.4. Liikme esindaja võib olla esindusõiguslik isik või esindusõigusliku isiku poolt lihtkirjaliku volitusega määratud isik.

3.5. Ühingu juhatus vaatab avalduse läbi ning teeb otsuse hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates avalduse saamisest. Juhatus võib keelduda uue liikme vastuvõtmisest, kui selgub, et uus liige kuulub mõnda teise LEADER tegevusgruppi.

3.6 Ühingu liige on kohustatud:

3.6.1. järgima Ühingu põhikirja, täitma Ühingu juhatuse otsuseid;

3.6.2.  tasuma sisseastumisel sisseastumismaksu ja liikmemaksu.

3.6.3. mitte avaldama kolmandatele, Ühingusse mittekuuluvatele isikutele, informatsiooni Ühingu tegevusest, mis on juhatuse otsusega kuulutatud konfidentsiaalseks ja avaldamisele mittekuuluvaks.

3.7   Ühingu liikme esindajal on õigus:

3.7.1. valida ja olla valitud juhtorganisse;

3.7.2. osaleda üldkoosolekul

3.7.3. saada üldkoosolekult informatsiooni Ühingu juhtorganite tegevusest;

3.7.4. võtta aktiivselt osa Ühingu tegevusest.

3.7.5 esindaja võib osaleda ja hääletada ainult ühe liikme esindajana

3.8. Liikmel on õigus omal soovil Ühingust lahkuda, teatades sellest kirjalikult Ühingu juhatusele. Liige võib ühingust välja astuda ainult majandusaasta lõpul olles sellest ette teatanud vähemalt kolm (3) kuud enne majandusaasta lõppu.

3.9. Ühingu liige võidakse Ühingust välja arvata juhatuse otsuse alusel, kui liige:

3.9.1. ei ole tasunud liikmemaksu tasumisele järgneva aasta majandusaastaaruande esitamise ajaks ja on eiranud meeldetuletusi;

3.9.2. ei täida Ühingu põhikirja sätteid või on jätnud korduvalt täitmata juhatuse otsused.

3.9. Liige loetakse Ühingust väljaarvatuks vastava otsuse tegemisele järgnevast päevast. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel sisseastumismaksu ja liikmemaksu ei tagastata. Liikmel, kelle liikmelisus Ühingus on lõppenud, ei ole õigusi Ühingu varale.

4. Üldkoosolek

4.1. Ühingu kõrgemaks organiks on liikmete üldkoosolek. Üldkoosolek kutsutakse kokku vähemalt kord aastas, hiljemalt 4 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist juhatuse poolt või 1/10 Ühingu liikmete nõudmisel  või muudel käesolevas põhikirjas ette nähtud juhtudel või üldistes huvides. Üldkoosolek kutsutakse kokku e-kirja teel hiljemalt seitse päeva enne üldkogu toimumist. E-kirjad saadetakse kättesaamiskinnitusega liikme poolt Ühingule antud e-posti aadressile. Juhul, kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võib üldkoosoleku kutsuda kokku 1/5 ühingu liikmete algatusel.

4.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

4.2.1. Ühingu põhikirja muutmine, täiendamine ja uue põhikirja kinnitamine;

4.2.2. majandusaasta aruande kinnitamine;

4.2.3. uue majandusaasta eelarve, rakenduskava  ja juhatuse tegevusplaani kinnitamine;

4.2.4. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine, nende töö eest tasu määramine;

4.2.5. revidendi valimine ja tema töö eest tasu määramine;

4.2.6. Ühingu vabatahtlik lõpetamine, likvideerijate valimine ning nende töö eest tasu määramine;

4.2.7. ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine (reorganiseerimine) seaduses sätestatud juhtudel;

4.2.8. sisseastumis- ja liikmemaksu kehtestamine;

4.2.9. liitumine tegevusgrupi strateegia elluviimiseks oluliste organisatsioonidega.

4.3 Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest

4.4. Põhikirja muutmiseks, või uue põhikirja kinnitamiseks ning Ühingu vabatahtlikuks lõpetamiseks ja reorganiseerimiseks (ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine) seaduses sätestatud juhtudel, on vajalik vähemalt 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmete poolt antud häältest,

4.5. Põhikirjas ettenähtud mittetulundusühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek.

4.6. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on üldkoosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused.

4.7. Üldkoosoleku otsused vormistatakse eraldi otsustena. Otsused on protokolli lahutamatud osad. Otsusele kirjutab alla esindusõiguslik isik.

5. Juhatus

5.1. Ühingul on juhatus, mille koosseisu kuulub 12  kuni 13 liiget. Juhatus ei pea olema määratud Ühingu liikmete hulgast.

5.2 Juhatus valitakse tähtajaga kolmeks aastaks.

5.3. Juhatusse peavad kuuluma:

5.3.1. Põltsamaa piirkonnast (Pajusi, Puurmani, Põltsamaa vallad) 1 mittetulundusühingute esindaja, 1 ettevõtjate esindaja ja 1 kohaliku omavalitsuse esindaja;

5.3.2. Vooremaa piirkonnast (Jõgeva, Palamuse, Tabivere vallad) 1 mittetulundusühingute esindaja, 1 ettevõtjate esindaja ja 1 kohaliku omavalitsuse esindaja;

5.3.3. Peipsi piirkonnast (Pala, Saare, Kasepää, Torma vallad ja Mustvee linn)1 mittetulundusühingute esindaja, 1 ettevõtjate esindaja ja 1 kohaliku omavalitsuse esindaja, 1 esindaja mittetulundusühingust;

5.3.4. Jõgevamaa Kodukandi Ühendusest 1 esindaja;

5.3.5.  Jõgeva Maavalitsusest 1 esindaja;

5.3.6. Maakondlikud organisatsioonid (kelle tegevuspiirkond hõlmab kogu Jõgevamaa ja kelle tegevus haarab kogu Jõgevamaad) 1 esindaja.

5.4. Uute juhatuse liikmete valimine toimub järgmiselt:

5.4.1 juhatuse uute liikmete kinnitamisele üldkoosoleku poolt eelnevad piirkondlikud koosolekud piirkonna juhatuse liikmete kandidaatide esitamiseks Üldkoosolekule. Piirkondlikud koosolekud saavad toimuda siis, kui kohal on vähemalt pooled selle piirkonna liikmetest; Piirkondlik koosolek koosneb Peipsi (Mustvee linn, Kasepää-, Saare-, Pala- ja Torma vald) Põltsamaa (Põltsamaa-, Pajusi-, Puurmanni vallad) või Vooremaa (Jõgeva-, Palamuse-, Tabivere vald) piirkonnas tegutsevatest Jõgevamaa Koostöökoja liikmetest;

5.4.2. Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse (juhatus) valib ja esitab ühe kandidaadi Jõgevamaa Koostöökoja üldkoosolekule juhatuse liikme määramiseks;

5.4.3. Jõgeva maavanem esitab ühe kandidaadi Jõgevamaa Koostöökoja üldkoosolekule juhatuse liikme määramiseks;

5.4.4. Jõgevamaa maakondlikud organisatsioonid, kelle volitatud esindajad on kokku kutsunud tegevjuht, valivad ja esitavad ühe kandidaadi Jõgevamaa Koostöökoja üldkoosolekule juhatuse liikme määramiseks;

5.4.5. piirkondliku koosoleku läbiviimisele laienevad Üldkoosoleku protseduurireeglid.

5.4.6. piirkondlikud koosolekud valivad ja esitavad piirkondlikud kandidaadid Üldkoosolekule juhatuse liikme määramiseks. Korralisel juhatuse valimisel (iga kolme aasta tagant) esitab piirkondlik koosolek Üldkoosolekule kinnitamiseks kolm kandidaati, iga kandidaat esindab erinevat sektorit, sealjuures ühest omavalitsusest ei tohi olla mitut kandidaati;

5.4.7. juhatuse liikme kandidaat peab andma nõusoleku juhatuse liikmeks kandideerimiseks.

5.5. Juhatuse liikme ennetähtaegne vahetamine:

5.5.1. juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Sel juhul esitab piirkond taotluse juhatuse liikme tagasikutsumiseks. Kui liige, või liikmed leiavad, et nende poolt valitud Jõgevamaa Koostöökoda juhatuse liige ei ole enam pädev juhatuse liikmena jätkama ja neid esindama, siis esitavad nad sellesisulise taotluse Jõgevamaa Koostöökoja juhatusele koos vähemalt 50%+1 selle piirkonna liikmete allkirjaga. Hiljemalt 30 päeva jooksul vastavasisulise teate saamisest peab juhatus kokku kutsuma piirkondliku koosoleku, kus vajadusel tehakse Üldkoosolekule ettepanek juhatuse liikme tagasi kutsumiseks ning  uue juhatuse liikme määramiseks;

5.5.2. kui juhatuse liige avaldab ise soovi juhatuse liikme kohalt tagasi astuda, kutsub juhatus kokku antud piirkonna koosoleku. Uue juhatuse liikme valimisel lähtutakse põhikirja punktist 5.4.

5.6. Juhatus valib oma ametiajaks juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe, kusjuures juhatuse esimees peab olema Ühingu liikmete hulgast. Ühingu esimene juhatuse esimees valitakse asutajate poolt Ühingu asutamiskoosolekul.

5.7. Juhatuse pädevusse kuulub:

5.7.1. Ühingu tegevusstrateegia väljatöötamine ning selle täitmise korraldamine;

5.7.2. majandusaasta eelarve, tegevuskava, majandusaasta aruande koostamine ning üldkoosolekule esitamine;

5.7.3. tegevjuhi töölevõtmine ning töölepingu lõpetamine, tema volituste kindlaksmääramine;

5.7.4 organisatsiooni tegevuse tagamine

5.7.5. hindamiskomisjonide kinnitamine;

5.7.6 hindamiskorra kinnitamine

5.7.7 töökordade kinnitamine

5.7.8. projektitaotluste kinnitamine;

5.7.9. piirkondliku koosoleku kokku kutsumine;

5.7.10.  raamdokumentide, seal hulgas töökordade täitmise jälgimine;

5.7.11.  projektide algatamine ja elluviimine;

5.7.12.  projektitoetuste efektiivse kasutamise jälgimine;

5.7.13. osalemine tegevusgrupi strateegia elluviimiseks olulistes organisatsioonides;

5.7.14. juhatus võib otsustada ka teisi küsimusi, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.

5.8. Juhatuse koosolekuid viiakse läbi juhatuse esimehe kutsel, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord kvartalis. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka juhatuse liikme või tegevjuhi nõudmisel. Juhatus on pädev, kui kohal on vähemalt pooled tema liikmetest.

5.9. Juhatus võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, nii et kõik liikmed kirjutavad alla samasisulisele dokumendile. Elektroonilisel teel saadetud teade on pädev tõendamaks, et dokument on alla kirjutatud.

5.10. Juhatuse otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga juhatuse liige omab üht häält, kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks juhatuse esimehe hääl.

5.11. Juhatuse koosolekud vormistatakse kirjaliku protokollina, sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokolli koostaja. Juhatuse otsused vormistatakse juhatuse otsustena, sellele kirjutab alla koosoleku juhataja. Juhatuse liikmel, kes on hääletanud otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus,  eriarvamus protokollitakse.

5.12. Juhatuse liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees solidaarselt otsese kahju ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.

5.13 . Ühingut esindab juhatuse esimees üksinda või teised juhatuse liikmed ühiselt.

5.14. Kui juhatus pole tööle võtnud tegevjuhti, korraldab Ühingu juhatuse jooksvat tegevust juhatuse esimees ainuisikuliselt.

6. Juhatuse esimees:

6.1. Korraldab juhatuse tööd ja esindab Ühingut kõigis õigustoimingutes talle käesoleva põhikirjaga pandud ulatuses.

6.2. Juhatab üldkoosolekuid ja juhatuse koosolekuid.

6.3. Osaleb üldkoosolekute ja juhatuse koosolekute ettevalmistamisel.

6.4. Kannab üldkoosolekul ette Ühingu majandusaasta aruande.

6.5. Võtab oma käskkirjaga tööle ja vabastab töölt Ühingu tegevjuhti juhatuse otsuse alusel.

6.6. Annab ülesandeid Ühingu tegevjuhile ja kontrollib tema tegevust.

6.7. Kirjutab alla lepingutele, üldkoosoleku ja juhatuse otsustele ning muudele dokumentidele.

6.8. Esindab Ühingut kohtus, või annab volituse teisele isikule Ühingu esindamiseks kohtus.

6.9. Esimehe äraolekul asendab teda Ühingu aseesimees, aseesimehe puudumisel esimehe volitusel üks juhatuse liikmetest.

7. Ühingu tegevjuht:

7.1. Juhib ja korraldab büroo tegevust. Büroo puudumisel täidab büroo ülesandeid.

7.2. Võtab teenistusse ja vabastab teenistusest büroo teenistujad, määrab nende ametipalgad ja lisatasud, võtab lepingu alusel tööle ja vabastab nad töölt.

7.3. Annab oma pädevuse piires välja käskkirju.

7.4. Võtab osa üldkoosolekutest ja juhatuse koosolekutest, omades seal sõnaõigust.

7.5. Esindab oma pädevuse piires Ühingut suhetes teiste asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega.

7.6. Sõlmib tööõiguslikke ja majanduslepinguid ning kirjutab alla rahalistele dokumentidele Ühingu kinnitatud eelarve piires.

7.7. On aruandekohustuslik üldkoosoleku, juhatuse ja Juhatuse  esimehe ees.

7.8. Korraldab Ühingu:

7.8.1. kinnis- ja vallasvara haldamist, kasutamist ja käsutamist üldkoosoleku kehtestatud korra kohaselt;

7.8.2. raamatupidamist juhatuse kehtestatud korras, koostab ja esitab statistilised aruanded;

7.8.3. projektide elluviimist kinnitatud eelarve piires;

7.8.4. ametijuhendis välja toodud dokumentide allkirjastamist.

7.8.5. muud Ühingu eesmärkide täitmiseks vajalikku majandustegevust, töötajate koolitust ja täiendõpet vastavalt käesolevale põhikirjale ja üldkoosoleku otsustele;

8. Ühingu büroo:

8.1. Juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Ühingu põhikirjast ning üldkoosoleku ja juhatuse otsustest.

8.2. Ülesanne on üldkoosoleku, juhatuse ja Juhatuse esimehe töö tehniline tagamine, asjaajamise korraldamine ning Ühingu toimimise tagamine.

9. Projektitaotluste hindamine ja hindamiskomisjonid:

9.1. Projektide ideekavandite ja taotluste hindamiseks moodustatakse komisjon igas tegevuspiirkonnas eraldi.

9.2.  Tegevuspiirkonnad on Peipsi piirkond (Pala, Saare, Kasepää, Torma vald, Mustvee linn); Vooremaa piirkond (Jõgeva, Tabivere, Palamuse vald); Põltsamaa piirkond (Põltsamaa, Puurmani, Pajusi vald), maakond (kogu tegevusgrupi piirkond).

9.3. Hindamiskomisjonid on viieliikmelised: igast piirkonnast üks MTÜ esindaja, üks KOV esindaja ja üks ettevõtjate esindaja, lisaks Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esindaja ja Jõgevamaa Koostöökoja büroo esindaja,

9.4 maakondlikke projekte hindavad kõik komisjoni liikmed ühiselt.

9.5. Vajadusel on komisjonil õigus otsustamiseks kaasata eksperte.

9.6. Projektide hindamiseks korraldatakse ideedevoor.

9.7 Projekte hinnatakse vastavalt kinnitatud hindamiskorrale ja tegevuspiirkonna strateegiale.

9.8. Ideedevooru positiivse vastuse saanud taotlused vormistatakse projektiavaldusteks ning esitatakse juhatusele heakskiidu saamiseks määratud tähtaja jooksul.

10. Revideerimine

10.1. Ühingu majandusaastaaruande ja haldusaruande revideerimiseks ning raamatupidamise õigsuse kontrolliks valitakse üldkoosoleku poolt üks või mitu revidenti.

10.2. Revidendi volituste tähtaja otsustab Üldkoosolek.

10.3. Revidendiks ei või olla:

10.3.1. Ühingu juhatuse liige, tegevjuht, samuti nende sugulased;

10.3.2. Ühinguga laenusuhetes olev isik.

10.4 Ühingu aruandeid revideeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui üks kord aastas.

 

11. Ühingu vara

11.1. Ühingu vara tekib:

11.1.1. sisseastumis- ja liikmemaksudest;

11.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;

11.1.3. tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest ja müügist, levitamisest. Ühingu vara kasutada andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest;

11.1.4. muust tulust, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

11.2. Ühingu vara saavad juhatus ja tegevjuht kasutada ja käsutada ainult üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskava ja eelarve piires. Täiendavate laekumiste kasutamise otsustab juhatus.

12. Ühingu tegevuse lõpetamine

12.1. Ühing on asutatud määramata ajaks.

12.2. Ühing reorganiseeritakse üldkoosoleku otsuse alusel. Reorganiseerimisotsuses peab olema näidatud, kes on ühingu õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle Ühingu kohustused ja õigused ning tehakse vastavad muudatused Ühingu põhikirjas. Eelnimetatuga seotud lepingutele jt. dokumentidele on volitatud alla kirjutama juhatuse esimees.

12.3. Ühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusel või sundlõpetatakse seaduses ettenähtud alustel.

12.4. Ühingu likvideerimismenetluse viivad läbi likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaiks juhatuse liikmed.

12.5. Likvideerijatel on kõik juhatuse ja tegevjuhti volitused ning nad kannavad oma võimaliku süülise käitumisega Ühingule tekitatud kahju eest solidaarset vastutust.

12.6. Lisaks seadustes juriidilise isiku lõpetamist reguleerivatele nõuetele:

12.6.1. juhatus ja tegevjuht koostavad viivitamatult raamatupidamisaruande sellest likvideerimismenetlusele eelnevast ajast, mille kohta üldkoosolekule aruannet veel esitatud ei ole;

12.6.2. üldkoosolek kinnitab aruande;

12.6.3. pärast likvideerimistoimingute läbiviimist likvideerijad koostavad likvideerimisbilansi ning aruande, mis peab sisaldama selgitust likvideerimismenetluse kulgemise, vara realiseerimistoimingute, võlgade maksmise ja sissenõudmise kohta ning Ühingu vara jaotamise kohta;

12.6.4. revident (audiitor) koostab likvideerimisbilansi revisjoni (audiitorkontrolli);

12.6.5. üldkoosolek otsustab likvideerimisbilansi heakskiitmise ja likvideerijate vastutusest vabastamise küsimuse.

12.7. Nõuete rahuldamisest järelejäänud vara läheb Üldkoosoleku otsuse alusel üle teisele samalaadsele MTÜ-le.

Kalev Kurs
Juhatuse esimees

 
Eelseisvad üritused
<<  November 2017  >>
 E  T  K  N  R  L  P 
    1  2  3  4  5
  6  7  8  9101112
13141516171819
20212223242526
27282930   
Tule osale!

No current events.

Ürituste nimekirjad

Eelseisvad üritused
---------------------------
Möödunud üritused