Bänner
Bänner
Bänner


Avaleht Projektid Maakondlikud projektid Vooremaa veerel kantud rahvarõivad said kaunisse raamatusse

Vooremaa veerel kantud rahvarõivad said kaunisse raamatusse

Jõgevamaa pole ajalooline maakond, vaid nõukogude ajal osadest Põhja-Tartumaa ja Põhja-Viljandimaa aladest moodustatud uus haldusüksus. Seega pole olemas rõivaid, mida saaks täie õigusega Jõgevamaa rahvarõivasteks nimetada. Küll aga on nüüd olemas raamat, mis annab ülevaate praeguse Jõgevamaa alale jäävates kihelkondades omal ajal kantud rahvarõivastest.

 

Raamatu “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt” sünnilugu on hea näide sellest, kuidas üks sisukas Leader-projekt viib teiseni. 2013. aasta juuni algul lõpetas Eesti Rahva Muuseumi juures tegutseva Tartu rahvarõivaste valmistajate kooli järjekordne lend, mille 16 õppurist suisa 12 olid pärit Jõgevamaalt. Nende õppimist toetas Jõgevamaa Koostöökoja käivitatud ja Leader-programmist rahastatud projekt “Rahvarõivaste valmistajate kool Jõgevamaal”. Kaheaastase stuudiumi jooksul valmistas iga õppur endale Eesti Rahva Muuseumi kogudes olevatele autentsetele muuseumiesemetele tuginedes rahvarõivakomplekti koos lisanditega.

Juba ühise õppimise käigus tekkis kursusel osalenud Jõgevamaa naistel idee oma järjest täiuslikumaks muutuvad rahvarõivakomplektid raamatus jäädvustada et avaldada nii tänu rahvarõivakooli juhendajatele ja jagada kasulikku infot kodumaakonna rahvarõivahuvilistele.

Raamatu väljaandmiseks käivitaski Jõgevamaa Koostöökoda uue projekti. Türil tegutsev Saara kirjastus, kellega raamatu kirjastamisel koostööd tegema asuti, kutsus raamatu koostajaks Tiina Kulli, Jõgevamaal Vaidaveres elava ajalooõpetaja, kes on samuti lõpetanud rahvarõivaste valmistajate kooli, ent ühes varasemas lennus. Tema lühikesed, ent informatiivsed tekstid annavad hea ülevaate siinse piirkonna rahvarõivaste kujunemisloost, sellest, millistest esemetest rahvarõivakomplektid üldse koosnevad, ning iga kihelkonna rahvarõivaste eripärast. Tekstide koostamisel olid Tiina Kullile abiks rahvarõivaste valmistajate kooli õppurite kirjalikud lõputööd. Raamatus võib näha ka tema enda valmistatud Maarja-Magdaleena kihelkonna naiserõivaste komplekti. Teiste raamatus eksponeeritud komplektide autoriteks on Anne Ütt, Triin Kuus, Vaike Niklus, Riina Lastik, Anu Kohal, Piia Rand, Kadriann Koppel, Lea Narits, Marju Saviauk, Janne Vaabla, Eve Hunt, Ene Allikas, Pille Arold, Ülle Moor, Lea Pikson, Kaja Arro, Piret Pärnasalu ja Mai Tõnson. Lisaks naisterõivaste komplektile jõudsid mõned usinad õppurid valmis teha ka meeste- või lasterõivad.

Komplektid aitas rahvarõivakooli õppuritel kokku sobitada ERMi teadur-kuraator Reet Piiri ning komplektid valmisid Virve Valtmann-Valdsoni, Silvi Allimanni, Piia Ranna jt rahvarõivakooli õpetajate juhendamisel. Komplektid jäädvustasid fotodele Dmitri Kotjuh, Anu Pink, Tiina Kull, Anu Ansu jt. Fotoseansid võeti ette rahvarõivateemaga sobituvas keskkonnas: looduses või vanade hoonete juures ning soovitavalt piirkonnas, kust vastavad rahvarõivad pärit. Raamatust leiab ka fotosid rõivaesemete valmimise eri etappidest, rõivakomplektide aluseks olnud muuseumiesemetest jms.

Loomulikult põrkuti ka raamatule nime valides probleemile, et Jõgevamaa rahvarõivaid pole olemas. Pärast pikka arupidamist pandi pealkirjaks “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt”, sest vooremaastik on üks tänapäeva Jõgevamaad iseloomustav nähtus.

Rahvarõivaraamat on mõeldud kõigile, keda huvitavad Jõgevamaa ajalugu või Jõgevamaale jäävate kihelkondade rahvarõivad. Ühest küljest on raamat praktiline: selle abil saab huviline hakata endale oma rahvarõivakomplekti kokku panema ja leiab ka juhiseid mõne esemete valmistamiseks, teisalt annab raamat aimu, kui põnev oli teekond meie rahvakultuuri ajalukku, mille naised rahvarõivakoolis õppides läbisid, ning kui tugev nende emotsionaalne side oma kätetööga. Lisaks sellele on raamat ka kaunis meene, mida sobib kinkida Jõgevamaa külalistele.

Raamatu “Rahvarõivaid Vooremaa veerelt” koostamiseks ja trükkimiseks sai Jõgevamaa Koostöökoda Leader-programmist 11 500 eurot. Ettevõtmist toetas ka Eesti Kultuurkapital. Trükist esitleti 2014. aasta juuni algul Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis. Raamatu tuhandest eksemplarist läks umbes nelisada müüki, ülejäänud jagatakse Jõgevamaal rahvakultuuri alal tegutsevatele inimestele ning võetakse appi siinmail kantud rahvarõivaste ja rahvarõivakooli projekti tutvustamisel.